Siin on peamised tõenäosuse valemid ja reeglid: sündmuse tõenäosus, vastandsündmus, liitmise lause ja korrutamise lause.
Tõenäosus klassikalises mudelis on soodsate juhtude arvu ja kõigi võimalike juhtude arvu suhe.
$$P(A)=\frac{k}{n}$$
kus,
P(A)— sündmuse A tõenäosus;
k— soodsate juhtude arv;
n— kõigi juhtude arv.
$$P(\Omega)=1$$
Kindla sündmuse A=Ω tõenäosus on alati 1.
$$P(\varnothing)=0$$
Võimatu sündmuse tõenäosus on alati 0.
$$P(\overline{A})=1-P(A)$$
Vastandsündmuse tõenäosus on 1 miinus sündmuse A tõenäosus.
$$P(A\cup B)=P(A)+P(B)-P(A\cap B)$$
Liitmise lause kehtib mis tahes kahe sündmuse korral.
$$P(A\cup B)=P(A)+P(B)$$
Kui A ja B ei saa korraga toimuda (A∩B=∅), siis liitmisel ristliiget ei ole.
$$P(A\cap B)=P(A)\times P(B|A)$$
Korrutamise valem kasutab tinglikku tõenäosust.
$$P(A\cap B)=0$$
Kui A ja B on teineteist välistavad, siis nende ühist juhtumit ei ole.
Klassikalises mudelis arvutatakse tõenäosus valemiga \(P(A)=\frac{k}{n}\), kus \(k\) on soodsate juhtude arv ja \(n\) kõigi võimalike juhtude arv.
Kindla sündmuse tõenäosus on alati 1.
Võimatu sündmuse tõenäosus on alati 0.
Liitmise lauset kasutatakse siis, kui soovitakse leida sündmuste A ja B ühendi tõenäosust.