Tõenäosus klassikalises mudelis on soodsate juhtude arvu ja kõigi võimalike juhtude arvu suhe.
Sündmuse tõenäosus
$$P(A)=\frac{k}{n}$$
kus,
P(A)— sündmuse A tõenäosus;
k— soodsate juhtude arv;
n— kõigi juhtude arv.
Kindla sündmuse tõenäosus
$$P(\Omega)=1$$
Kindla sündmuse A=Ω tõenäosus on alati 1.
Võimatu sündmuse tõenäosus
$$P(\varnothing)=0$$
Võimatu sündmuse tõenäosus on alati 0.
Vastandsündmuse tõenäosus
$$P(\overline{A})=1-P(A)$$
Vastandsündmuse tõenäosus on 1 miinus sündmuse A tõenäosus.
Tõenäosuste liitmise lause
$$P(A\cup B)=P(A)+P(B)-P(A\cap B)$$
Liitmise lause kehtib mis tahes kahe sündmuse korral.
Tõenäosuste liitmine teineteist välistavate sündmuste korral
$$P(A\cup B)=P(A)+P(B)$$
Kui A ja B ei saa korraga toimuda (A∩B=∅), siis liitmisel ristliiget ei ole.
Tõenäosuste korrutamise lause
$$P(A\cap B)=P(A)\times P(B|A)$$
Korrutamise valem kasutab tinglikku tõenäosust.
Tõenäosuste korrutamine teineteist välistavate sündmuste korral
$$P(A\cap B)=0$$
Kui A ja B on teineteist välistavad, siis nende ühist juhtumit ei ole.
Vaata ka:
Fokuseeritud õppimine väikelastele
