Siin on peamised võnkumise valemid: võnkeperiood ja võnkesagedus.
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel. Muutuvaks (võnkuvaks) omaduseks võib olla keha asendit määrav koordinaat (näiteks pendli korral), keskkonna rõhk (näiteks helirõhk), elektripinge (vahelduvvoolu korral), väljatugevus (elektromagnetlaine korral), heledus (näiteks muutlik täht) vms.
Võnkumine lühidalt
- Võnkeperiood: \(T=\frac{t}{N}\)
- Perioodi ja sageduse seos: \(T=\frac{1}{f}\)
- Võnkesagedus: \(f=\frac{N}{t}\)
Võnkeperiood
$$T=\frac{t}{N}$$
kus,
t— võnkumise ajaline kestus
N— täisvõngete arv.
Periood on pöördvõrdeline sagedusega:
$$T=\frac{1}{f}$$
Võnkesagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
$$f=\frac{N}{t}$$
Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on võnkeperiood?
Võnkeperiood on aeg, mille jooksul toimub üks täisvõnge.
Kuidas arvutada võnkesagedust?
Võnkesageduse leidmiseks kasuta valemit \(f=\frac{N}{t}\).
Kuidas on seotud periood ja sagedus?
Periood ja sagedus on pöördvõrdelised: \(T=\frac{1}{f}\).
Mis on sageduse ühik?
Sageduse ühik on herts (Hz).
