Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
$$Q=cm \Delta T$$
kus,
c— aine erisoojus;
m— keha mass;
ΔT— temperatuuri muut.
Soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on džaul. Džaul on nimetatud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi.
Soojushulk sulamisel/tahkumisel
Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks. Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab.
Sulatamiseks/tahkumiseks vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
$$Q=\pm \lambda m$$
kus,
λ— sulamissoojus (J/kg);
m— aine mass (kg).
NB! valemis kasutada plussmärki, kui kirjeldatakse sulamist ning miinusmärki, kui kirjeldatakse tahkumist.
Soojushulk aurustumisel/kondenseerumisel
SAurustumine on faasisiire vedelast olekust gaasilisse, kondenseerumine sellele vastupidine siire. Erinevatel ainetel on erinev keemistemperatuur. Keemistemperatuur sõltub atmosfääri poolt avaldatavast rõhust (õhurõhust) – mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur.
Aurustamiseks/kondenseerumiseks vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
$$Q=\pm Lm$$
kus,
L— keemissoojus (J/kg);
m— aine mass (kg).
NB! valemis kasutada plussmärki, kui kirjeldatakse sulamist ning miinusmärki, kui kirjeldatakse tahkumist.
Fokuseeritud õppimine väikelastele
TASUTA KUNI JAANUARI LÕPUNI!
