Siin on peamised silindri valemid: pindala ja ruumala.
Silinder (täpsemalt püstringsilinder) on pöördkeha, mille moodustab ristkülik või ruut, mis pöörleb ümber oma ühe külje. Silindri pinnalaotus on ristkülik (või ruut) ja kaks võrdse raadiusega ringi. Silindrit võib vaadelda ka kui korrapärase n-nurkse prisma erijuhtu, kus n läheneb lõpmatusele.
Silindri täispindala põhjapindalade ja külgpindala summa:
$$S=2\pi r^{2} + 2\pi rh $$
kus,
π— pii e. Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega; pii ligikaudne väärtus on 3.14159265359;
r— silindri raadius;
h— silindri kõrgus.
Näide: kui \(r=3\) cm ja \(h=10\) cm, siis \(S=2\pi \times 3^{2} + 2\pi \times 3 \times 10 = 78\pi \approx 245,04\) cm2.
$$V=\pi r^{2} h$$
Näide: kui \(r=3\) cm ja \(h=10\) cm, siis \(V=\pi \times 3^{2} \times 10 = 90\pi \approx 282,74\) cm3.
Lisaks püstsilindritele tuntakse ka näiteks kaldsilindreid, mis ei ole pöördkehad.
Silindri ruumala leidmiseks kasuta valemit \(V=\pi r^{2}h\).
Silindri täispindala leidmiseks kasuta valemit \(S=2\pi r^{2}+2\pi rh\).
Silindri alused on kaks võrdse suurusega ringi.
Jah, püstringsilinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje.