Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised.
Eesti suurimad järved
| Nimetus | Pindala (ha) |
|---|---|
| Peipsi-Pihkva järv | 354307,0 |
| Võrtsjärv | 26919,1 |
| Narva veehoidla | 10587,9 |
| Ülemiste järv | 944,4 |
| Saadjärv | 723,5 |
| Suurlaht | 539,5 |
| Vagula järv | 603,3 |
| Veisjärv | 480,7 |
| Ermistu järv | 449,5 |
| Paunküla veehoidla | 420,2 |
Eesti sügavaimad järved
| Nimetus | Sügavus (m) | Pindala (ha) |
|---|---|---|
| Rõuge Suurjärv | 38 | 13,5 |
| Väike-Palkna | 31,9 | 4,5 |
| Udsu | 30,2 | 6,2 |
| Tsolgo Mustjärv | 29,7 | 6 |
| Uhtjärv | 27,6 | 43,5 |
| Keema Suurjärv | 27,5 | 3,9 |
| Koorküla Valgjärv | 26,8 | 44,1 |
| Pindi Kärnjärv | 26 | 8,3 |
| Jõksi | 25,4 | 64,9 |
| Piigandi | 25,3 | 43,4 |
| Saadjärv | 25 | 710 |
| Vellavere Külajärv | 25 | 3,6 |
| Petajärv | 25 | 3,6 |
Fokuseeritud õppimine väikelastele
TASUTA KUNI JAANUARI LÕPUNI!
