Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab nii loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet kui ka selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv, irratsionaalarv, reaalarv ja kompleksarv.
| Nimetus | Kirjeldus | Näide |
|---|---|---|
| Naturaalarvud (ℕ; ℕ0) | Naturaalarv on üks arvudest 1, 2, ... või ka 0, 1, 2, ... | (0), 1, 2, 3, ... |
| Täisarvud (ℤ) | Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. | ... –1, 0, 1, 2, ... |
| Ratsionaalarvud (ℚ) | Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena m⁄n. | 5; 10; 2⁄3; 36⁄7 |
| Irratsionaalarvud | Irratsionaalarvudeks nimetatakse mitteperioodilisi lõpmatuid kümnendmurde. | $$\pi, \phi, \sqrt{2}$$ |
| Reaalarvud (ℝ) | Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud (Nt. π, e). | |
| Kompleksarvud (ℂ) | Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul: $$a+ib,$$ kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et: $$i^{2}=-1.$$ Reaalarve saab vaadelda kompleksarvudena, mille imaginaarosa on 0. |